HAGEMON #6 — 100% taastuv, "aga toasoe", salvestus
HAGEMON #6 — 100% taastuv, "aga toasoe", salvestus
I
Kõrge elektrihind on teinud paljudest hobienergeetikud ja üks arutluste tulipunkte on, milline näeb välja Eesti energiatootmine tulevikus. Stanfordi Ülikooli Mark .Z. Jacobson et al. on teinud enamus maailma riikide kohta, sh Eesti kohta uuringu, mis näitab, et 100% taastuvenergia ehk päike-tuul-salvestus ei ole ainult tehtav vaid ka majanduslikult mõistlik suund.
See 100% hõlmab kusjuures kogu energiat (transport, tööstus, toasoe jm), mitte ainult elektrit. Uuring võtab arvesse ka pimedaid tuulevaikseid talvesid ja tuleb välja, et salvestuse vajaduse puhul käib jutt päevadest mitte kuudest.
Majanduslikult võiks ju suund selge olla, mis juhtub, kui ühelt poolt põrkuvad kõrgete opereerimiskuludega tehnoloogiad (fossiilid, tuuma, biomass), mille hind on ajas olnud sama või läinud kallimaks ja teiselt poolt ligi null opereerimiskuludega tehnoloogiad (päike, tuul, salvestus), mis on ajas läinud märgatavalt soodsamaks ja trend jätkub
.Internetirevolutsioon näitas, mida teevad nn zero marginal cost tehnoloogiad vanade turuliidritega.
II
Taastuvenergia aruteludes käib tihti läbi, et isegi kui elektrit saab tuule-päikesest, siis kust saame toasooja? Lihtne vastus on: elektrist. Ehk soojuspumpadega (olgu need õhk-õhk, õhk-vesi, maaküte vms), mis võivad olla kodudes eraldi või lahendatud kaugküttena. Ja erinevalt elektrist on sooja (ja ka külma) salvestamine lihtsam, odavam ja ka pikaajalisem (nädalad-kuud vs tunnid-päevad).
Hetkel on levinud toasooja saamise viis gaas ja nüüd on näha, mis Eestis ja Euroopas laiemalt juhtub, kui gaasihind mitmekordistub. Ka pole geopoliitiliselt tark sõltuda Venemaast. Mujal maailmas on trend juba selge: gaasiga kütmiselt liigutakse ära: UK on võtnud suuna ja USA-s on mitmetes linnades uutel hoonetel juba hetkel või peagi gaasiga liitumine keelatud.
Ja teine soojatootmise allikas on ... puit ehk puiduhake või pelletid. Puidu tööstuslikul põletamisel on hulga miinuseid, mis väärib omaette uudiskirja, aga oluline on samuti geopoliitiline ja energiajulgeoleku nüanss: kuna mitmed EU riigid muudavad rohepöörde raames gaasi/kivisöe jaamad puidu peale, tõuseb hind ja muuhulgas kaalub Eesti Venemaalt puidujäätmeid hakata importima. Ikka ei õpita.
III
Aga kuidas siis külmal tuulevaiksel talveilmal hakkama saada? Elektri ja sooja salvestamisega.
Aga kui laiemalt vaadata, siis enne kui minna salvestuse juurde peaks olema nn low hanging fruit lahendatud:
energiasääst (sh hooneautomaatika (nt Eesti start-up R8), hoonete insolatsioon, LED-idele üleminek jne),
tark tarbimine (nt Eesti start-up Gridio
),paindlikkus ehk nn demand response (nt Eesti start-up Fusebox) jne.
Ja salvestuse poole pealt on suund üsna selge:
pump-hüdro (nt Eesti Energiasalv),
salvestus kodudes, ettevõtetes ja KÜ-des ja
ilmselt mängivad ükshetk sajad tuhanded elektriautod ka võrgus rolli.
Mul on koju salvestus tellitud ning kui esimesed tulemused käes, jagan numbreid.
PS, Esinesin e-kaubanduse konverentsil paneelis: “Taaskasutus ja keskkonnahoid kui uus normaalsus ka e-äris? Millised on trendid ja parimad soovitused kaupmehele” Video:
Rääkimata taastuvenergia muudest hüvedest: puhas õhk, energiaiseseisvus (sh detsentraliseerimine), energiavaesuse vähendamine, positiivne mõju kliima- ja elurikkuse kriisile, positiivne mõju inimeste tervisele, efektiivsem maakasutus (vähem maad energiatootmise all, vähem kaevandamist) jne.
