HAGEMON #11 — Eesti rohepöörde tegevusplaan ja ... mittetegevusplaan
HAGEMON #11 — Eesti rohepöörde tegevusplaan ja ... mittetegevusplaan
Andsin paar nädalat tagasi tagasisidet Eesti rohepöörde tegevusplaanile ning jagan nüüd mõtteid ka uudiskirjas.
Kõigepealt küsiti tagasisidet tegevusplaani punktidele, kuhu lisasin ka mittetegevusplaani ehk tegevused, mida ei peaks tegema (spoiler: uued põlevkivikaevandused). Lisaks küsiti, millised on teemad, mida plaan üldse ei puudutanud. Lõppu panin ka paar tähelepanekut tegevusplaani sissejuhatusest.
Millised peaksid olema Teie hinnangul Valitsuse järgmise kolme aasta kõige olulisemad prioriteedid, et saavutada rohepöörde kolme põhieesmärki?
Eesmärgid: negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine, nüüdisaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse kaasaaitamine.
Tegevusplaanist on puudu rohepöörde kõige olulisem idee: kui majanduse kõik sektorid elektrifitseeruvad (transport, soojus, tööstus, ehitus, toidutootmine jt), siis on kõige konkurentsivõimelisem majandus seal, kus on kõige soodsam elekter. Ja tänaseks kõige soodsam elektritootmise süsteem on päike, tuul ja salvestus1 ning need tehnoloogiad muutuvad aina soodsamaks. Seega kui kogu rohepöörde tegevusplaani vaadata, siis päike-tuul-salvestus annab koos võrguehituse, tarbimise juhtimise2 ja energiatõhususega3 enamus tulemusest. Teistpidi öeldes: kui Eesti ei liigu kiirelt päike-tuul-salvestus taastuvenergiaga madala elektrihinnaga majanduseni, ei oma ülejäänud tegevused suurt mõju.
Kui kogu plaanist jõuaks ainult ühe tegevuse teha, siis prioriteet peab olema taastuvenergia (päike-tuul-salvestus) arendamine. Nagu kõik eestlased teavad: "kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool."
Ka on tegevusplaanist puudu mida mitte teha ehk mittetegevusplaan. Nii IPCC kui ka IEA (Rahvusvaheline Energiaagentuur) on öelnud4, et kliimaeesmärkide saavutamiseks tuli peatada uutesse fossiilkütuse projektidesse investeerimine juba 2021. aastal. Kas tahame liikuda rohepöördega tugeva majanduse ja puhta keskkonna suunas või stagneeruda vanas süsteemis jätkates keskkonda ning inimeste tervist kahjustavate fossiilkütustega? Mõned punktid mittetegevuskavva:
peatada uus õlitehas,
peatada uued põlevkivikaevandused,
välistada uued gaasikütte liitumised hoonetele (Prantsusmaal ja Austrias keelatud alates 2023, Saksamaal alates 20245) jne.
Energeetika
Taastuvenergiale ülemineku ja majanduse elektrifitseerimise (nt tööstuse ja transpordi heitmete vähendamise) oluline osa on elektri põhi- ja jaotusvõrkude suutlikkuse tõstmine (sh tormikindlamaks muutmine). Hetkel tuleb liitumistingimusi oodata eraisikutel kuid, ettevõtetel üle aasta. See pole kuidagi jätkusuutlik ja ei võta arvesse kliimamuutuse ajakriitilisust. Eesmärk peaks olema mõistliku hinnaga liitumistingimuste saamine nädalaga ja vajalikud tööd kuu-paariga. Selleks peaks riik kaaluma eri samme, sh Elektrilevi eraldamine, liitmine Eleringiga, laenu võtmine võrgu investeeringute kiirendamiseks jne.
Soojus ja jahutus kohe elektrifitseerida ehk võtta kasutusele soojuspumbad6. Gaas, põlevkiviõli jm saastavaid kütteallikaid ei tasu asendada mitte biomassi ehk puidupõletamisega (puiduhake ja -pelletid ei ole taastuvad ja neil on negatiivne mõju kliimale ja elurikkusele), vaid liikuda kohe soojuspumpadele. Seda nii kaugkütte/-jahutuse kui ka lokaalsetel lahendustel.
Ruumiplaneerimine ja hooned
Hoonete energiatõhususe tõstmine on oluline mitmel põhjusel: väheneb energiatarve ehk rohepöörde tegemine on kiirem, vähenevad inimeste/ettevõtete energiakulud, vähendab kulusid potentsiaalsetele kvootidele (ETS2). Energiatõhususe tõstmiseks on oluline suurendada toetusi ja teha need diferentseerituks (maapiirkondades suuremad). Näiteks võrdluseks, kui Eestis on energiatõhususe toetus suurusjärgus paarkümmend protsenti, siis Itaalias on 110%7.
On ka oluline, et hooneid renoveerides ei investeeritaks rohepööret takistavatesse tehnoloogiatesse nagu gaasiküte, seega on oluline hoonete renoveerimisel välistada uued gaasikütte liitumised. (Prantsusmaal ja Austrias keelatud alates 2023, Saksamaal alates 2024).
Transport
Kuigi elektriautod aitavad lahendada transpordiheite probleemi ja õhusaastest tekkivaid tervisekahjustusi, ei lahenda see linnas autostumise probleemi. Seega on oluline autodest eraldatud turvalisi rattateid ehitada. Investeeringute mahtu arvestades, on see üks paremaid ja lihtsamini realiseeritavaid tegevusi.
Lisaks autodest eraldatud turvaliste rattateede ehitamisele on tähtis investeerida oluliselt rohkem ühistransporti ning see ka elektrifitseerida. On vaja uusi bussi-, trammi- ja rongiliine, uusi peatusi, tihedamaid graafikuid ja suuremaid ilmastiku eest kaitsvaid bussipeatuseid.
Maismaatranspordi elektrifitseerimine on vaid aja küsimus, kuid juba on Eesti elektriautode müügistatistikas maailma, Euroopa ja Hiina keskmisest oluliselt maas. Oluline on jätkata elektriautode ostmise toetamist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele (sh kaubikud, veoautod), sest elektriautod on keskkonnasõbralikumad8 ning muutuvad taastuvenergia osakaalu kasvades aina keskkonnasõbralikumaks9 (sest võrku lisandub taastuvelektrit, vt prioriteet 1).
Eraldi fookus on laadimistaristu väljaehitamise toetamine kortermajades ja maapiirkondades. Linnade sõlmpunktides ei ole laadimistaristu toetamine vajalik, sest konkurents on suurenemas ja laadijate arv kasvamas.
Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine
Viimased suved on juba näidanud, et kuumalained on reaalne probleem, millega meil tuleb kohaneda. Kuumalained on eriti intensiivsed linnakeskkonnas, kus tekivad nn kuumasaared. Oluline on prioritiseerida tegevusi, mis vähendavad kuumasaarte teket, sh oluliselt suurendada linnades eritasandilist haljastust (muru-hein, põõsad, puud) ja säilitada olemasolevaid suuri puid. Need tegevused aitavad kaasa ka elurikkusele linnades.
Kuumalainetega kohanemise puhul on oluline jahutuse võimalus kodudes, mida saavutab soojuspumpade laiema levikuga (vt punkt 4). Soojuspumpade (jahutuse) soodustamine on eriti oluline eakate inimeste kodudes, kes kannatavad kuumalaine tõttu enim.
Ringmajandus
Luua strateegia ja toetused ühekordsete pakendite asendamiseks ringluspakenditega nii toidu (toiduained ja valmistoit) kui ka kaupade kojukandes.
Õiglane üleminek
Ülioluline on toetada Ida-Virumaa inimesi, et nende elujärg rohepöörde tulemusel paraneks või jääks vähemalt samaks.
Rohepöörde tegevused peavad olema sihitud, et nende tulemusel ei suureneks ebavõrdsus. Näiteks transpordi elektrifitseerimisel ei tohi tõusta maapiirkonna inimeste kulubaas — ehk kui ühe meetmena otsustatakse näiteks sisepõlemismootoriga autodele kehtestada automaks, peaks see rakenduma ainult linnades, kus on suurem ostujõud ja alternatiivsed liikumisviisid (ühistransport, ratas jne).
Elurikkus, maakasutus ja bioressursside väärindamine
Vähendada raiemahtu vastavalt teadlaste soovitustele.
Puidu kasutamine küttes (puiduhake ja -pelletid) on negatiivse kliimamõjuga10 (CO2 eraldub põlemisel kohe, noor mets seob CO2-te aastakümneid) ja ka negatiivse mõjuga elurikkusele (suurendab survet metsaraiele). Lühikeses perspektiivis tuleb lõpetada pelletite eksport, sest see vähendab riigi energiajulgeolekut11. Pikas perspektiivis tuleb järk-järgult lõpetada puidu suuremahuline põletamine eelnimetatud negatiivsete mõjude tõttu ja asendada soojuse tootmine soojuspumpadega. (Väikeses mahus näiteks puidutööstuse enda hoonete kütmiseks või kodus ahjukütteks on mõistlik.)
Milliseid täiendavaid väljakutseid ja tegevusi tuleks tegevusplaani lisada, mis vajaksid lahendust järgmise kolme aasta jooksul rohepöörde eesmärke ning valdkondade väljakutseid silmas pidades?
Maailm on kiirelt muutumas ning energeetikasektor on Eestile valusaks õppetunniks: 10 aastat tagasi oli juba ette näha taastuvenergiasse investeerimise vajadust ja kuna me ei tegutsenud piisavalt kiiresti, kannatame nüüd. On veel valdkondi, kus on ees suured muutused ja mida Eesti peaks juba praegu hakkama analüüsima. Need muutused ilmselt 3 aastaga meid ei mõjuta, kuid 10 aasta pärast võib mõju olla juba drastiline.
Üks selline oluline valdkond on toiduinnovatsioon täppisfermenteerimise (precision fermentation) ja kultiveeritud liha (cultivated meat) näol, mis võimaldavad loomseid saaduseid (piim, liha jne) toota ilma loomadeta ja 10-100x väiksema keskkonnamõju (oluline sisend on soodne elekter, vt prioriteet 1) ja maavajadusega. Tegu on algusjärgus tehnoloogiatega, mille esimesed tooted on alles müügile jõudnud näiteks USA-s12 ja Singapuris13 ning ka Soomlastel on esimesed tehased töös14. Samas võivad need tehnoloogiad keskpikas perspektiivis kogu toidusektori pea peale keerata, mis võib olla väikesele Eestile võimaluseks või jälle valusaks õppetunniks. Lisaks võib tekkida vajadus õiglasele üleminekule ka toidutootmises15.
Muud tähelepanekud
Tegevusplaanis lause “Muutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimtekkelised” sõnastus ei ole korrektne ja vajab parandamist. Kliimamuutuse põhjused on selgelt inimtekkelised ning kliimamudelid arvestavad ka looduslikke muutusi (sh päike, vulkaanid), kuid nende mõju on väike16.
Tegevusplaanis on puudu kliimamuutuse üks olulisi mõjusid Eestile: kliimapagulaste liikumine ekvaatoriäärsetest riikidest põhjapoolsete riikide poole.