HAGEMON #10 — Tokyo tänavad, AI vs loom, lehmajook

I

Twitteris jäi silma video mõnusatest Tokyo väiketänavatest, mille atmosfääri loob (nagu video juures ka kirjas) parkimiskohtade puudumine. Meenuvad lõputud Tokyo ööd, kus ma rongi-metroo asemel otsustasin just koju kõndida, sest need tänavad on nii kutsuvad-põnevad.

Nathan Allebach @nathanallebach

What makes Japanese urbanism so aesthetically pleasing? It’s simple: street parking is (generally) banned! tiktok.com/t/ZTRxRARsC/

See pole muidugi päris korrektne, et üldse ei või tänaval parkida. Leidub küll selliseid kohti näiteks äärelinnades, aga üldiselt on reegel selline, et auto ostmiseks peab olema isiklik parkimiskoht. Kui seda ei ole, siis autot omada ei saa.

Bloombergis ka samal teemal artikkel, kuidas Tokyo võitis "liiklussõja". Eesti linnades on sealt omajagu õppida ja muret tekitab hetkel tendents, et ruum rattateede jaoks tuleb kohati (kõrg)haljastuse arvelt. Tegelikult võiks suunis olema, et kui ruumi pole, kaotame eelisjärjekorras tänavalt autorea või parkimiskohad.

II

Kuulasin eelmine nädal podcast'i Tesla endise AI ja autopiloodi juhiga,  sest mu hinnangul on isejuhtivad autod suur x-faktor nii kliimamõju kui ka linnaplaneerimise seisukohast. Isejuhtivatest autodest lähemalt mõnes teises uudiskirjas, aga alljärgnevad klipis jäi kõlama küsimus, et kui tehisintellekt saavutab teadvuse, siis kas seda/teda on eetiline välja lülitada ehk tappa.

" ... see võib muutuda ebaseaduslikuks ... muidu on meil palju teadvusega elusolendeid, kes ei taha surra."

"Teadvusega elusolend" meenutab mulle veel kedagi peale tehisintellekti. Ahjaa, miljonid miljardid põllumajandusloomad¹, keda me iga aasta jõhkralt ära kasutame ja ära tapame. See annab ettekujutuse, kuidas me mitte-inimelusid väärtustame.

Eelmine nädal ilmus ka üks lühifilm, mis näitab piimatööstuse näitel, kuidas suhtume lehma ja vasika eludesse.

III

COP27 on põhiteemaks fossiilsed kütused, kuid aina enam saab tähelepanu loomakasvatus. Miks? Sest isegi kui me võluvitsaga saaksime tänasest fossiilkütuste emissioonid nulli, viiksid loomakasvatuse emissioonid meid üle 1,5C piiri. Seda fakti teab ka loomatööstus, kes on hakanud aina enam kasutama fossiilkütuste lobistamistaktikaid, et tekitada teaduses kahtlusi ning lükata seadusemuudatusi edasi.

Unearthed @UE

Dr Frank Mitloehner is one of the most prominent academics in the world of animal agriculture. We have more than 100 documents of correspondence between his research centre and its agribusiness donors

unearthed.greenpeace.orgRevealed: How the meat industry funds the ‘greenhouse gas guru’Internal documents chronicle the livestock sector’s deep ties to leading academic Dr Frank Mitloehner

Kliimaküsimuses on veel üks x-faktor, mis võib drastiliselt muuta loomatööstust ja mis pole seni meedias erilist tähelepanu saanud võrreldes näiteks poliitiliste sammude või veganluse kasvuga.

Mis (või kes?) on see, kes võiks teises punktis toodud lehma ja vasika nende traagilisest saatusest päästa? Pärm. Täpsemalt öeldes täppisfermenteerimine (precision fermentation), kus lehmapiima(-jooki?) toodetakse² geneetiliselt muundatud pärmiga suurusjärk 100x väiksemal maa-alal³, kui tavaline piimatööstus. EU üks esimesi selliseid tehaseid ehitatakse Taani. Ka Eestis tegeleb üks idu samas valdkonnas.

1. Triljonid kui arvestad ka kalasid.

2. Tehniliselt toodetakse kaseiini, mis on 3% piimast. Ülejäänud 97% on ... vesi.

3. Maailma suurim maakasutaja on (vaatab märkmeid) loomakasvatus.