HAGEMON #9 — elektriauto head, vead, laadijad

I

Olen nüüdseks 9 kuud elektriautoga sõitnud ja kuna paljud on minult tagasisidet küsinud, mõtlesin oma kogemused põhjalikult kirja panna.

Alustuseks on oluline mainida, et elektriautod on kliimamuutuse teemal olulise positiivse mõjuga, nende keskkonnajalajälg kogu elukaare lõikes (kaevandamisest utiliseerimiseni¹) on väiksem kui sisepõlemismootoriga autodel ning see väheneb ajas². Samas ei saa mainimata jätta, et elektriautod ei lahenda linnades autostumise probeemi ehk nii liikuvuse, müra, turvalisuse kui ka kliima osas on tähtis edendada samaaegselt jalakäiasõbralikke linnu, edendada rattataristut ja investeerida ühistransporti.

Hankisin 2021. a detsembris kasutatud Tesla Model 3 Long Range'i ja seega on mu kogemus piiratud Teslaga, kuigi laieneb paljuski ka teistele elektriautodele.

Head:

• Kodus laadimine on äärmiselt mugav ja minu jaoks üks suurimaid plusse. Mulle üldse ei meeldinud tanklas käimine ja nüüd toimub u 90% laadimistest hoopis kodus³. Kojujõudes panen auto alati seina ning eestlaste tehtud Gridio tarkvara laeb autot ise soodsaima börsihinna ajal.

• Tarkvara on veel teema, mida minu hinnangul enamus autode puhul alahindab — auto on nutitelefon ratastel. Paljud uued autod (sh kallid preemium autod) on tarkvaralt 2006 aasta Nokia tasemel⁴. See on koht, kus Tesla hiilgab oma väga hea tarkvaraga, mis uueneb iga paari nädala tagant. 9 kuuga on auto tänu uuendustele märgatavalt mugavamaks ja paremaks muutunud.

• Sõidukogemus on fantastiline ja see on kindlasti parim auto, millega ma sõitnud olen. Tänu 4-veole saab ka hakkama talvel Otepääl kinnituisanud teedel sõitmisega ja üle lumevallide ronimisega.

• Elektriautode sõidu teeb veel eriliseks nn ühe pedaaliga sõitmine ehk gaasipedaalilt jala võttes, peatub auto vaikselt ning laeb samal ajal akut (nn regenerative breaking). See nõuab harjumist, kuid lõpus on nobrainer ning säästab ka pidurikettaid, sest kohati on sõite-päevi, kus pidureid ei kasutagi.

• Möödasõitudel jm ei jää üldse hätta, sest kuigi tegemist on pereautoga, siis kiirendus on sportautodega samal tasemel.

• Kuigi auto alghind on kallim, on muud kulud soodsamad: madalam liisinguintress, väiksem hooldus- (elektriautos suurusjärgus 10 korda vähem juppe kui tavaautos) ja laadimiskulu. Kodus Gridio'ga laadides võib kohati täisaku (400-500km) saada mõne euroga, sest elektrimootorid on äärmiselt efektiivsed (M3LR on näiteks 0,16 kWh/km). Et elektri hind võrdsustuks bensiini-diisliga peaks laadima suurusjärgus 600€/MWh hinnaga, mis on röögatult kõrge.

• Ma pole kunagi olnud eriline valjude autode fänn, seega naudin helitut autot. Linnas on sellel pikaajaliselt ka positiivne mõju mürale, sest alla 30-40kmh on elektrikad oluliselt vaiksemad. Suurtel kiirustel pole samas vahet, sest müra tuleb siis rehvidest.

• See pole küll otseselt elektriauto pluss, kuivõrd tavaauto miinus: tossamine. Auto heitgaasid on ohtlikud (kopsuvähk, oht lastele) ja päris imelik (isegi veidi ebaviisakas?) on tavaautoga linnas inimestest mööda sõita ja neid sisuliselt mürgitada. Nagu suitsu tegemine laste ees.

Daniel Moser @_dmoser

“Your Car, My Breath” Quite a powerful picture 👇👇 By Marta Frej

• Elektrikatel on suure sisepõlemismootori, käigukasti jm puudumise tõttu sees märagatavalt rohkem ruumi, sh suurem pagasiruum ja pagasikoht ka kapoti all (nn frunk).

• Kuigi ma olin alguses väga skeptiline, et autos pole sisuliselt ühtegi nuppu ja kogu interaktsioon käib puutetundliku ekraaniga, siis nüüdseks olen ma täiesti harjunud. Võtmeks on siin sujuv kasutajamugav tarkvara *ja* väljaulatuv ekraan, millest saad iga nurga alt käega kinni hoida — nii pole ka augulisel teel probleemi mingi nupu vajutamisega.

• Bussireal sõitmine ja Tartu linnas tasuta parkimine väärivad samuti mainimist.

• Lisaks on autos palju nice-to-have pudinaid nagu Netflix, peeruhäälenupp lapsele jne.

II

Miinustest rääkides peab kõigepealt kummutama põhilist elektriautodega seotud müüti: patarei kestab vaid mõned aastad. See on isegi kummaline, kui paljud tuttavad on küsinud, kas pean 4 aasta pärast aku välja vahetama. Tesla näitel on aku ja mootorite garantii  8 aastat või 192 000 km (oleneb, kumb enne kätte jõuab) ning sõidusolevates autodest on 300 000km läbisõidu puhul on akust u 90% mahtu alles. Vähenemist on, kuid see on väike.

Vead:

• Kuigi talvel sõidab Tallinnast Otepääle ära, väheneb tugevate miinuskraadide ja tuulega range oluliselt. Kogemuse põhjal saab tavapärasest 400-500km'st 300-400km. Praktikas ei viitsi ma (ega mu põis) pea kunagi üle 200km järjest sõita.

• Alghind on elektriautodel ikka kõrgem, kuid see väheneb vaikselt ajas ning mõne aasta pärast peaks elektriauto muutuma soodsamaks. Samas on kõrge alghinna üks põhjustest arvestatav lisavarustus, mis on hinna sees — klaaskatus, kaamerad, püsikiiruse ja sõiduraja hoidja, istmesoojendused ka taga jne, mis on tavaautodel lisahinna eest (nt BMW tuleb sarnase lisavarustuse lisamisel sisuliselt sama hinnaga nagu Tesla).

• Tesla puhul on kindlasti suurim miinus see, et teenindus ainult Helsingis. Positiivse külje pealt tahavad elektrikad jällegi vähem hooldust, kuid siiski on see põhjus, miks mitmed eelistavad Eesti esindusega automarki.

• Elektriautode raskuse tõttu on nendel ka suurem rehvide kulumisest tekkiv saaste. Rehvipuru jõuab omakorda veekogudesse olles oluline mikroplastiku allikas.

III

Elektriautodest ei saa rääkida, kui ei puuduta ka laadimistaristut. Nagu ka paljude teiste rohepöörde teemadega, on Eesti jälle maas: maailmas on 10% uutest autodest täiselektrilised, Eestis ainult 3%⁵. Samas Hiinas juba 22% ja Norras rekordiline 75%. Kui tuleb rohkem elektrikaid, paraneb ka laadimisvõrk. Või oli see vastupidi?

Isikliku kogemuse põhjal laen ma kodus 90% ajast, kontoris 5% ja ja väljas 5%. Eestis on avalik laadimisvõrk nõrgal tasemel ehk arenguruumi on veel kõvasti: mitmetes olulistes sihtkohtades pole veel ühtegi laadijat, kuid see muutub juba ainuüksi regulatsioonide tõttu peagi. Ka on jabur, et laadimiseks tuleb kasutada operaatorite mobiiliäppe, millest osasid kirjeldab kõige paremini sõna "näss".

Astri Grupi poolt näeme, et avalike laadijate rajamise huvi on väga suur. Ainuüksi meie keskuste ja turgude juures kahekordistub järgneva 6 kuu jooksul laadijate arv ning uutest operaatoritest on pikk järjekord ukse taga. Loodan, et see aitab kaasa natuke ka elektriautode müügi kasvule.

1. LCA ehk life-cycle analysis.

2. Väheneb ajas, sest võrguelekter läheb puhtamaks. Kui autot laadida otse päikeseelektrijaamast (nt kodus), on läheb keskkonnajalajälg veelgi väiksemaks.

3. Esimene pool aastat laadisin kusjuures laadijaga, mis käib tavapistikusse ning alles hiljuti hankisin eraldiseisva 16A seinalaadija.

4. Mistõttu on levinud Android Auto või Apple CarPlay kasutamine, mis on omamoodi oht autotootjatele.

5. Veel statistikat Eesti kohta.