HAGEMON #4 — "aga tegelikult", ja muu(d) loomad, Enefit
I
Viimastel aastatel olen päris mitu korda avastanud, et kuigi olen mingi teema kohta üht arvanud, siis tegelikult on vastupidi.
Hea näide on siin toetused. Tihti käib meedias läbi väide, et taastuvenergiat on vaja subsideerida maksumaksjate poolt. "Aga tegelikult" on vastupidi — taastuvenergia ei vaja toetusi (tuul-päike on juba praegu odavaimad ja tasuvad ka ilma toetusteta) samal ajal kui globaalselt doteeritakse fossiilkütuseid 11 miljonit euroga minutis.
Aastase 6 triljoni euro sisse loetakse nii otseseid (maksusoodustused, toetused jm) kui ka kaudseid toetusi (8 miljoni inimese surm iga-aastaselt, kliimamuutuse kahjud, veekasutus jm). Viimased on majanduses tuntud kui negatiivne eksternaalsus ehk välismõju1.
See omakorda tõstatab filosoofilisemaid küsimusi hetkel domineeriva majandusmudeli "edu" osas, mis on suuresti sõitnud fossiilkütuse harjal.
II
Rääkides rasvastest toetustest, ei saa mainimata jätta intensiivset loomatööstust.
Probleemi tuum on selles, et põllumajandus laiemalt ja loomatööstus spetsiifiliselt on nii suur saastaja, et isegi kui maailm läheks päevapealt üle 100% taastuvenergiale, tõukaks see meid ikka üle 1,5 kraadi. See tuleneb peamiselt sellest, et loomade poolt eritatud metaan on mitukümmend korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas.
Ehk siis metaani (CH4) vähendamine annaks kõige kiiremini2 leevendust kliimamuutuste ohjamisel. Sellele viitab ka viimane IPCC raport julge sõnastusega "Strong, rapid and sustained reductions in CH4 emissions" ning EL-i Fit for 55 ettepanekud.
Ilmselgelt ei meeldi see loomatöösturitele, kes on võtmas eeskuju fossiilkütuse lobbist enda strateegiate vormistamisel.
Seetõttu võib meedias aina enam lugeda pealkirju stiilis "veised on tõhus viis kliimamuutustega võitlemiseks" või "veistele vetikaid söötes väheneb KHG heide" või "vaata, kui suur süsinikujalajälg on avokaadodel" jne.
III
Lubasin uudiskirja küll lühikese hoida, aga huvilistele toon siin viimases punktis välja Enefit Green (EG) IPO lihtsustatud plussid ja miinused, mis mul on tekkinud nende prospekti sirvides ja venna ning teiste endast targemate sõpradega arutledes.
Plussid
Olles tõsiselt süvenenud kliimakriisi temaatikasse olen arvamusel, et enamus inimesi, ettevõtteid, riike veel tugevalt alahindavad tulevaid ja vajalikke süsteemseid muutusi. Ja enneolematult massiivseid investeeringuid. Oleme nagu 2020. aasta veebruarikuus, kus COVID olukord on osade jaoks häirekellad põlema löönud, aga enamus elab veel silmaklapid peas lootuses, et kõik saab korda. Ei saa.
Kliima ja elurikkuse kriisi arvestades on taastuvenergiale (tuul-päike) üleminek üks võtmetähtsusega samme. Seejuures teenivad mõlemad tehnoloogiad ehitamiseks kulutatud materjalid ja energia kiirelt tasa ehk nn CO2 payback on lühike.
Tuul-päike on kõige soodsamad energiatootmisallikad juba praegu ehk rohepööre on ka majanduslikult kõige targem ja tulusam suund.
Kõrge CO2 saastekvoodi hind pole fossiilkütustele hästi mõjunud ja pikaajaline trend on selge — fossiilkütused peavad jääma maa sisse.
Investoritele (sh suurtele fondidele) aina suureneb surve väljuda fosiilkütuste positsioonidest ja investeerida taastuvenergiasse.
Eelnevad punktid kokku võtta, siis oleme taastuvenergia osas alles kasvukõvera alguses ja (paaniline) tegutsemine/investeerimine on alles tulemas.
P/E on võrreldes teiste taastuvenergia ettevõtetega pigem odavamas otsas ja pool puhaskasumist makstakse dividendiks.
Arvestades investeerimise populaarsust (tänaseks juba põhimõtteliselt kõigi seas) ja vaba raha, arvaks, et pakkumine märgitakse täis.
Miinused
EG missioon on konfliktis enamusosaluse säilitava Eesti Energiaga (EE), kes endiselt plaanib rajada õlitehast. Seega pole sõnumid stiilis "igüks saab olla kangelane, liitu teekonnaga nulli" kuigi tõsiseltvõetavad.
Eelnevaga seoses puudub ka seksikas sõnum ja karismaatiline kõneisik, st võime müüa suurt pikaajalist visiooni. Hea võrdlus on siin Tesla.
Juhtkonnas või nõukogus pole ühtegi naist, mis on 2021. aastal väga kummaline.
Eestis on taastuvenergia oluliseks pudelikaelaks võrguettevõtted Elering ja Elektrilevi: "Konkurents uute taastuvenergia võimsuste arendamiseks on üha tihedam ja võib Kontserni ebasoodsalt mõjutada." On kummaline näha, et sellest räägitakse võrdlemisi vähe ja näiteks ei ole Elektrilevi lehel ühtegi töökuulutust.
Ühelt poolt on tegu küll kasvuettevõttega, aga teiselt poolt on tuludel lagi ees: "74% Kontserni tuludest reguleeritud hindadega valdkondadest või oli tagatud fikseeritud hindadega lepingutega."
Ükshetk kaovad ka taastuvenergia toetused, mis vähendavad kasumit. Samas toetused on kirss tordil ja ärimudel toimib ka ilma nendeta.
Taastuvenergiaettevõttel on ka "gaasil töötav koostootmisjaam", mille võimsus on 3x suurem kui kogu päikeseelektrijaamade võimsus. Lol. Seejuures ei leidnud kuupäeva gaasist väljumiseks.
Eelneva jätkuks pole prospektis mitte ühtegi sõna salvestamisest, mis on vajalik lüli juhitamatute (tuul-päike) energiaallikate puhul. Hetkel kasutab EG gaasi tipukoormuste katmiseks ehk nn peaker'ina, aga juba on USA näitel näha, et peaker'ina on tööstuslikud patareid soodsamad kui gaas. Rääkimata keskkonnamõjust.
Sarnaselt salvestamise väljajätmisele pole kordagi mainitud ka vesinikku, mida saab jätkusuutlikult toota ainult taastuvatest allikatest ehk tuul-päike. Vesinik on võtmetähtsusega pikamaa-, lennu- ja laevatranspordi süsinikuheite vähendamisel.
Sarnaselt gaasile on ka suur osakaal biomassil ehk hakkepuidu või pelletite põletamisel. Pikaajaliselt peab sellest väljuma, sest puidu tööstuslik põletamine on hävitava mõjuga kliimale ja elurikkusele ning majanduslikult ei püsi puidu ahju ajamine tuule-päikese-patareidega konkurentsis.
Kummalisel kombel on ühed suuremad arendused ehk Liivi ja Tootsi tuulepargid EE käes, mida Enefit Green peab omandama ... turutingimustel 🤷♂️.
Ning nende kahe arenduse ja kõigi ülejäänute jaoks on neil kõvasti lisakapitali vaja. Ja ka inhouse kogemusi, sest mitmed edukad projektid on ostetud, sh 4Energialt.
Taastuvenergia (eriti tuule) üks pidurdajaid on nn NIMBY ehk not in my backyard ehk inimesed, kes on nõus tooma puhta õhu, looduse ja oma laste tuleviku ohvriks, sest neile "ei meeldi" tuulikud.
NIMBY-le lisaks on ohuks ka lamemaalastest poliitikute vastuseis.
Üks taastuvenergia (eriti päikese) üks võludest on madal sisenemisbarjäär ehk sisuliselt võib igaüks tootjaks hakata ehk pikas perspektiivis konkureerib EG sarnane ettevõte lugematute eraisikute, energiaühistute ja ettevõtetega. Eeldusel muidugi, et võrguettevõtted end kokku võtavad.
Vaatamata paljudele väljatoodud miinustele, on siiski plaan Sanderiga EG aktsiaid märkida, sest taastuvenergia on üks mu neljast fookusest.
PS, käisin Delfi podcastis Rohepööre, kus teemaks tuli Astri Grupi rohelised tegevused, levinud müüdid, eraisiku roll kliimamuutuse kontekstis jpm.
Sõbranna Birgit tõi siin hea täiendusena välja Garret Hardin'i Tragedy of the Commons (eesti k. ühisomanditragöödia) teooria, mis käsitleb olukorda, kus "loodusvara kasutaja saab endale loodusvarast saadava tulu, kuid kulud (nt reostus) tuleb sageli kanda ühiskonnal".
Trikk on selles, et metaan püsib atmosfääris ainult u 10 aastat vs CO2 sadu või tuhandeid aastaid.