HAGEMON #3 — jutupoisid, kuumalaine, faktikontroll
I
Kliimamuutused toimuvad kardetust kiiremini, Euroopa ühelt poolt uputab ja teiselt poolt vaevleb kuumalaine käes ning Türgi ja Kreeka põlevad. Rääkimata muust maailmast.
Õnneks lubavad nii poliitikud kui ka ettevõtjad oma jutus konkreetseid samme, kuidas 2030. aastaks vähendada süsinikuheidet 40-70% ja kuidas 2050. aastaks jõuda süsinikneutraalsuseni. Näiteks Tallinnal on samade eesmärkide täitmiseks volikogu poolt kinnitatud kliimakava ning kogu Eesti riigil riigikogu poolt kinnitatud kliimapoliitika. Eesmärkide saavutamiseks tuuakse mainitud dokumentides muuhulgas välja rohealade hoidmist ning autostumise vähendamist.
Jutt on suur ja nõuab praktikas massiivset pingutust. Ning on hea näha, et poliitikud on enda südameasjaks võtnud ... täpselt vastupidi kliimaeesmärkidele käituda:
Haapsalu võttis peatänavalt (kuumalaine ajal) 115 vana puud maha.
Tallinn plaanib Lasnamäelt magistraali läbi Pirita-Kose metsa.
Seoses viimasega saatsin linnale ka küsimused, et kuidas osaliselt läbi metsa planeeritav magistraaltee läheb kokku Tallinna kliimaeesmärkidega1.
Gretal on nende olukordade jaoks, kus räägitakse üht ning tehakse teist, enda hashtag: #MindTheGap. Mu hea sõber Rasmus kirjeldab neid samu olukordi (ja inimesi) meeldejääva fraasiga: "OK, jutupoisid."
II
Esimeses punktis viidatud IPCC uusim raport kliimakriisi kiirenevast ja intensiivistuvast mõjust on päris hull/hirmutav/masendav lugemine, mis teeb ikka väga murelikuks enda, laste ja maailma tuleviku pärast.
Sõber Siim jagas pilti Postimehest, kus samale raportile viitav uudis on "välismaa" rubriigi all.
Naljakas, kuidas kliimakriis võib veel mulje jätta, et meid see ju ei puuduta. Mu ühele vanemale sugulase tervisele mõjus suvine (enneolematu) kuumalaine väga halvasti ning see pole siiani päris taastunud, vaatamata kiirele jahutusseadme hankimisele ja mitmetele haiglaskäikudele.
Vähemalt on hea see, et kui vanurid linnas jalutavad2, on neil suurte puude all hea varjuline ja jahe3 olla ... st oli, sest ainuüksi Tallinnas võeti 2020. aastal maha 22 936 puud, mis on rekordiline suurusjärk.
III
Kliimakriisi lahendused ei jää enamasti mitte tehnoloogia taha (kuigi Bill Gates jt üritavad väita vastupidist), vaid tahte taha. Eri majandusharude muutuste ja motivatsioonide kohta kirjutan tulevikus, aga alustuseks on oluline juhtida tähelepanu meedia rollile4, mis kujundab tavainimese arvamust kliimakriisist ning (mitte)vajalikest tegevustest.
Aga üks konkreetne samm, mida meedia peaks siinjuures võtma on faktikontrollija rolli ehk artiklites peaks iga väite juures olema linnuke, mis ütleb, kas väide on tõene ning viitab seejuures teadusuuringutele.
Näiteks ilmub Eesti meedias tihti väiteid stiilis "meil on piisavalt kaitsealust metsa" (tegelikult ei ole) või "elektriauto ei ole keskkonnasõbralikum valik" (tegelikult on küll), mis lihtsalt lastakse lihtsalt läbi ning iga see sõnakõlks teeb tavainimese orienteerumist selles uues ja eluliselt tähtsas valdkonnas keerulisemaks. Ja miks mitte sama teha ka inimestega: kui keegi ütleb ikka, et tema jaoks on keskkond oluline, on tema nime juures linnuke "OK, jutupoiss, sinu allkiri on ju pargi parklaks muutmise planeeringul all."
“A. Kuidas läheb Mustakivi tee pikenduse rajamine kokku Tallinna kliimakava ja Eesti Kliimapoliitikaga, mis mõlemad sätestavad eesmärgi autostumist vähendada (ja rohealasid säilitada)?
B. Tallinna kliimakavas ja Eesti Kliimapoliitikas on välja toodud süsinikneutraalsuseni jõudmine koos 2030. ja 2050. aasta eesmärkidega. Kui suur on ja kuidas planeeritakse neutraliseerida Mustakivi tee pikenduse süsinikujalajälge (CO2e tonnides), arvestades nii otseseid kui ka kaudseid emissioone, sh:
süsiniku sidumise kadu mahavõetavast metsast ja mullastikust,
tee-ehituse ja -hoolduse otseseid ja kaudseid emissioone,
teede ehitamisega kaasnevate täiendavate liiklusesse tulevate autode emissioone?”
Tallinna enda kliimakavas on kirjas, kuidas puud jm haljastus aitavad vähendada soojussaarte mõju: "Oluline on ka avalike haljasalade osakaalu kasv. Meede toetab nii sademeveest tingitud üleujutuste kui ka linna soojussaarte mõju vähendamist ja leevendamist ning panustab elurikkuse säilitamisse."
Probleemid on laiaulatuslikud: kliimaga seotud valdkond on paljude jaoks värske, küllaltki keeruline (energeetikast sotsiaalmajanduseni), reklaamiostjad on tihti suured saastajad ja ka osavad PR trikitajad (vt eelmises uudiskirjad olnud ExxonMobil näidet).