Tundus hea foto illustreerimaks infovoogude liikumist. Tehtud Tokyo teamLab’is, 2024.

“Iga õnnetuse või ebaõnne korral, mis sinuga juhtub, pöördu enda poole ja küsi: milline jõud mul on, et see enda kasuks pöörata.” — Epiktetos

Ma söötsin hulga oma terviseandmeid ChatGPT-le, kes nüüd pea igas mu tervist puudutavas küsimuses annab oma hinnangu ja aitab otsuseid struktureerida. Mis ma selleks täpselt tegin, mis ma õppisin ning mis ma edasi mõtlen teha väärib omaette artiklit, sest nii mitmedki sõbrad on minuga sel teemal pikalt arutlenud ja rohkem teada tahtnud saada.

Tervislik eluviis või nüüd siis uhkema nimega longevity (olgem ausad, see on tuntud ka kui hüpohondria) on pikalt olnud üks mu “hobisid”, mis sai hoo sisse koroona ajal (ning ilmselt ka vanemaks saamise tõttu). Kvartaalsed veremarkerid, igasugu eriarstide rutiinsed kontrollid, keha mõõtmine eri seadmetega, toitumise ja liikumise teemal enda harimine ning muidugi poole õpitust mitterakendamine on pea igapäevased tegevused. Laiemalt on mul tugev usk ennetavasse meditsiini ehk parem natuke enda pärast üle stressata, kui tulevikus saada hoobilt mõni suurem tervisemure kaela.

Üks mu 2024. aasta lõpus tehtud uusaastalubadusi oli võimalikult palju oma igapäevategevusi teha kas koostöös AI-ga või delegeerida üldse AI-le. Kuskilt hakkas idanema mõte, et ma saaks igasugu terviseküsimusi arutada1 ju ChatGPT-ga, sest ei taha oma arstidest sõpru või meditsiiniharidusega pereliikmeid iga väikese küsimusega tülitada. Seega uusaastalubadustesse lisasin endale ülesandeks luua “DoktorGPT”.

DoktorGPT ülesseadmine

Mu esmane plaan oli ChatGPT-d kasutada oma trennieesmärkide täitmiseks (a’la kuidas rasvaprotsent alandada x%-ni) ning verenäitajate täiendavaks analüüsiks ja soovitusteks ehk teisisõnu, kuidas kõik näitajad optimaalseks saada (näiteks HDL kolesterool).

Kui ma teemasse süvenema hakkasin, tuli üsna kiirelt välja, et kogu tervise teema tuleb ChatGPT-s lahendada nn projekti funktsiooniga, mis tuli just 2024. a lõpus välja. Kasutan siit edasi ChatGPT, DoktorGPT, AI või “tema” vaheldumisi. Pika suhtlemise peale on AI-le “see” ütlemine kuidagi imelik, eriti veel, kui suhtled temaga vahepeal häälega.

Projektide puhul meeldis mulle esiteks idee, et hoian kogu tervisega seotud info (vestlused, failid) ühes kohas koos (mu õrn OCD lõi välja), aga teiseks on projektil spetsiifilised omadused, mis just sedalaadi arutluse jaoks sobivad:

• mälu ehk AI omab mälu antud projekti sees, mäletades nii projekti kui ka projekti vestluste failides olevat infot ning oskab seda refereerida. Artikli kirjutamise hetkel ei ole ChatGPT projektiväline mälu veel nii kindel või kaugeleulatuv. Mälust rääkides on oluline võtta linnuke ära seade “Täiustage mudelit kõigi jaoks” juurest, et ChatGPT ei kasutaks sisestatud (tervise)andmeid oma keelemudelite täiendamiseks.

• juhised (eesmärgid ning vastamise loogika) ehk projektile saan anda väga spetsiifilised juhised, kuidas minuga suhelda, mida ma ei taha kogu ChatGPT peal kasutada. Näiteks: “Palun hoia vastused faktilised, konkreetsed ja ilma liigse viisakuseta. Kasuta ja viita vastamisel teadusajakirjadele — nii tõenduseks kui ka minu harimiseks.” Ka lisasin juhistesse oma keha andmed ja eesmärgid. Kõik juhised on välja toodud jaluses2.

• failid ehk projektile saan anda tervist puudutavad failid, mida kasutatakse ainult projekti raames. Pole ilmselt vaja, et ChatGPT-ga töö ajal finantse analüüsides ta ka minu viimast uriinianalüüsi näeks. Kogu terviseandmete nimekiri on välja toodud jaluses3.

ChatGPT projekti skeem

Olles juhised, numbrilised eesmärgid (rasvaprotsent, VO2max (sisuliselt võhm) jm) AI-sse sisse söötnud koos vereanalüüside, trennikavade, võetavate ravimite ja lisandite nimekirjadega oli DoktorGPT esimene versioon valmis vastuvõtuks.

DoktorGPT esimesed sammud: trenn, toit, veri

Üks esimesi küsimusi (nn prompt’e) oli stiilis “palun vaata üle mu mäesuusafookusega jõusaali trennikava ning tee mulle optimaalne nädalane trenniplaan, mis aitaks mu seatud eesmärke saavutada. Võta ka arvesse, et ma olen üsna aeglane taastuja.” AI andis järgneva vastuse, mis oli alustamiseks üsna asjalik tööversioon4. Peagi sai seda täiendatud toitumise ja toidulisanditega ning mis olulisemgi: reaalsete andmetega. Ehk kui palju VO2max paranes, kuidas taastumine (nt enesetunne ja HRV) oli jne.

Nädalase trennikava tööversioon

Toidulisanditest rääkides oli mul esmalt küsimus, et millist lisandit osta, millist brändi, kui palju igapäevaselt võtta ning millal uuesti testida. Ilmselgelt pole mõtet suvaliselt midagi sisse süüa ja parimale lootma jääda. Siin oli jällegi AI abiks. Teades vereanalüüside põhjal juba, mis lisandeid mul vaja on, palusin tal apteegi või laiemalt netist mulle sobivad toidulisandid otsida, täpselt välja arvutada, mitu tabletti, tilka vms võtta, mis ajal, kas toiduga, kas peab mõnda koosmõju teise lisandiga vältima jne.

Oluline oli ka paika panna, millal uuesti vastavat veremarkerit testima peaksin. Selleks palusin, et teeks selguse huvides ülevaatliku tabeli, kus on kõik lisandid koos kogustega sees ning kalendri jaoks ka (.ics) kalendrikutse, mis tuletaks x kuu pärast meelde markereid kontrollida ja vajadusel toidulisand lõpetada.

Paratamatult küsib keegi nüüd: aga Google’ist oled kuulnud? Teoorias saab kõiki neid teemasid ise googeldades ning Reddit’is, Youtube’is jms oma peaga mõeldes ka lahendatud, aga see võtab kordades rohkem aega.

Kõike seda tehes avastasin veel huvitava nüansi täiendava motivatsiooni näol. Kuidas see tarkus oligi: pane endale eesmärgid ja räägi neist teistele, et sul oleks kellegi ees vastutus. Tuleb välja, et see teine võib ka AI olla. Ja tulebki teatav surve ning hasart peale, kui jälle uued andmed sisse söödad (rasvaprotsent, VO2max jm) ning AI kokkuvõtet tehes mainib, et ma olengi mingid eesmärgid täitnud.

DoktorGPT-ga igapäevane suhtlus gastriidi raviks

Krooniline antraalne atroofiline gastriit olid gastroenteroloogi sõnad mulle peale (äärmiselt ebameeldiva) gastroskoopia tulemustega tutvumist. See on täpselt nii tülikas nagu see lugedes tundub. Kuidas sellise jama endale kaela, st kõhtu, saab ei olegi siin nii oluline (klassikaline kombinatsioon helikobakterist, NSAID-idest, stressist jm), vaid mõtlesin siin oma teekonda kirjeldada koos DoktorGPT-ga.

Kuigi krooniline gastriit diagnoositi mul juba aasta varem, oli see ligi aasta rahulik ning lõi ägedalt välja jälle kevadel (sestap krooniline). Selleks ajaks olin juba AI-ga omajagu terviseteemasid arutanud ning küsisin temalt third opinion‘i, sest ilmselgelt tasub nii olulise diagnoosi puhul võtta ka second opinion teiselt gastroenteroloogilt.

Ravi puhul oli suur murekoht minule, et kuigi see on pealtnäha lihtne esomeprasooli (nt Nexium) ravikuur, on see vaid jäämäe tipp. Arst kirjutas küll retsepti ning andis üldsõnalised soovitused stiilis ära joo kohvi ega alkoholi ning piira rasvast ja vürtsikat toitu (mis on legitiimsed soovitused), siis praktikas oli mul pikk periood, kus ma ei saanud põhimõtteliselt midagi süüa, sest valud olid halvavad, eriti öösiti. Ja ma ei teadnud, mida ma siis üldse süüa saan.

Mis järgnes, oli nädalatepikkune sukeldumine gastriidi maailma, mis hõlmas nii veebi (Reddit on hea kogemuslugudeks), raamatuid (The Gastritis Healing Book oli väga praktiline) ning väga pikki vestlusi DoktorGPT-ga. Nii pikki lausa, et jõudsin isegi chat‘i piirini, kust sain error‘i vastu, et alustaksin uue vestluse. Ruum sai otsa, nagu üks poliitik kunagi ütles.

Ideaalses maailmas oleks kõik vastused mulle andnud gastroeneteroloog ja mõni kogenud toitumisterapeut, aga küsimuste volüüm oli nii suur, et praktikas oleks olnud vaja mõlemaga konsulteerida mitu korda päevas. Üks veebikõne või visiit arsti juurde on 80-120€, kohati väga pika ootamisajaga.

Jätkasin siis AI-ga konsulteerides raviga (esomeprasool, Gastrotuss, mis on täiesti super nimi, jt Eestis saadavalolevad ravimid), katsetasin igatpidi erinevate toitude ärajätmisega (nn elimination diet) ja ka eksootilisemate toidulisanditega: DGL, Jaapanis välja töötatud zinc-carnosine, L-glutamine jne, mille kõigi puhul on andmed sellised, et need võivad aidata, aga kindlaid uuringutulemusi ei ole.

Kõige olulisem AI panus oli siin tähelepanu juhtimine, et esomeprasooli ei tasu päevapealt lõpetada, sest võib tekkida ülehappesus, mis on megavalus. Ehk ravimilt tuleb alla tulla järk-järgult. Seda infot ei saanud ma ei arstidelt ega isegi ravimilehelt ning lõpuks sai plaan tehtud ja katsetatud AI-ga koostöös.

Väljas söömisel oli mu esimene tegevus alati AI-le menüüst pildi söötmine koos palvega: “mida ma siit süüa võin?” Mispeale sai detailse riskihinnangu, mis rooga tellida (nt valge kala), mis muudatusi teha (maitsestada ainult soolaga, kaste eraldi anumas, skip‘ida spargel jne). Mingi periood lasin DoktorGPT-l endale ka põhjaliku nädalamenüü välja mõelda koos koguste ja retseptidega. Aga see oli gastriidi nö aktiivsel perioodil, kus pidin toite hoolikalt jälgima. Ajapikku tekkis vilumus, mida süüa ja mida mitte.

Olukord oli siiski ebastabiilne ning suvel oli aeg minna gastroenteroloogi korduvvisiidile, mille jaoks palusin AI-l kokku panna 4-lk PDF-i senisest ravist ja katsetustest. Arsti esmamulje oli pigem ohe, aga pikemalt lugedes sai aru, et tegelikult asjalikud tegevused. Ja tema soovitus selle peale oli tabav ja tagantjärele vaadates ilmselge: lähene teaduslikult ehk tõmba kõik nulli ja ehita kogu tegevuskava nullist üles proovides lisada korraga ainult 1 asja (toit, toidulisand), jälgida sümptomeid 2-3 päeva ning siis lisada järgmine.

Uurisin korduvvisiidil arstilt ühe ravimi kohta, mis mitmes allikas ja ka DoktorGPT soovitustes läbi käis: mao limaskesta kaitsev sukralfaat, mida USA-s ja Jaapanis kasutatakse vahel osana gastriidi ravist. Gastroenteroloogi sõnul võib see toimida, aga Eestis seda ravimit nagu ka paljusid teisi ravimeid lihtsalt ei ole. Sest meie turg on lihtsalt liiga väike. Uurisin AI-lt, kus ma seda ravimit saan ning tuli välja, et Soomes on see müügil kui Antepsin. Hüppasin siis laevale ning ostsin Mannerheimintie apteegi sellest tühjaks.

Mis siis lõpuks minu puhul aitas ehk mis sümptomeid stabiliseeris?

• Jaapani vana tarkus, et söö kõht ainult 80% täis ehk hara hachi bu (腹八分).

• Esomeprasool + limaskesta kaitsev lisaravi sukralfaadiga.

• Enne suuremat sööki või alkoholi ennetava esomeprasooli võtmine, et mao happesus alla tuua. Ja hiljem enne magamaminekut sukralfaadi võtmine.

• Toidu optimeerimine nii, et see oleks võimalikult kõhusõbralik, sh mikrobioomi toetav.

• Rämpstoidu tuntud ka kui ultra-processed food miinimumi viimine.

• Hilise söögi vältimine ehk õhtusöök hiljemalt kell 19.

• Magamine väikese kalde all (see padi on mängumuutja).

• Palju väiksemaid eluviisi muutusi, mis on ilmselt liiga individuaalsed, et oleks neid mõtet kirjeldada.

Kahjuks/loomulikult jätkub iganädalane konsulteerimine AI-ga, kas mõnda uut toitu on OK proovida, kui on mingi valuaisting, kuidas oleks hea ennetada ägenemist jne.

DoktorGPT skoobi laiendamine: geeniandmed, vaimne tervis jm

ChatGPT, Gemini, Claude ja teiste AI mudelite vahel käib kõva rebimine ning võimekuse poolest on nad sarnased. Mis teeb neid eriliseks ja milles ChatGPT loojad näevad kõva konkurentsieelist (nn moat) on seesama mälu. Ehk mida rohkem andmeid ma oma AI-le söödan, seda paremini ta õpib mind tundma, seda rohkem seoseid ta näeb, seda paremaid vastuseid ta oskab anda.

Mõeldud tehtud ja söötsin DoktorGPT-le veel nii palju andmeid sisse, kui ma sain: geenitestid, vaimse tervise märkmed jm. Tegin endale TÜ Kliinikumis põhjaliku geenitesti (alternatiiv on Antegenes), mis tuvastas päris mitu riski, millele ma peaks juba praegu tähelepanu pöörama. Ja ennetavad testid plaani võtma, mis on juba artikli kirjutamise hetkeks tehtud.

Olen põhikoolist saadik vahelduva eduga depressiooniga maadelnud, mis tähendab, et muuhulgas on mul päris palju märkmeid oma vaimse tervise ja progressi kohta läbi aastate. Muidugi sai need DoktorGPT-le söödetud. Ja siis ma küsisin: “mis on suurim nõrkus? Mille kallal peaksin kõige rohkem töötama?” Järgnev psühholoogiline analüüs oli üsja täpne ja ... valus. Ei midagi sellist, millele mu psühholoog ei oleks juba varasemalt tähelepanu juhtinud. Aga lugeda seda mustvalgelt, külmalt AI suust oli rabav. Võttis muigama ja tõi ka väikese pisara silmanurka.

Tabasin end mõttelt, et mingi 10+ aastat tagasi arutasime sõbraga, et kui hea oleks, kui telefonis või nutikellal oleks nn life coach. Kes annaks sulle igasugu elulistes lambiolukordades nõu, mida teha. Tuleb välja, et sain oma tahtmise.

AI kui life coach

Jaluses on pikem nimekiri teemadest, mida olen DoktorGPT-ga arutanud5.

Ohud: hallukad, usaldus ja uhhuu-stumine

Hetkel on ChatGPT ja teiste AI-de üks lahendamata põhimuresid nn hallutsinatsioonide nägemine ehk teisisõnu ajab AI vahepeal jama ning kujutab asju ette. Minu kogemusel näeb hetkel AI hallukaid kõige rohkem, kui palun tal enda eest tooteid otsida.

Näiteks andsin talle ette paar eesti e-poodi ja ütlesin, et otsigu mulle sobiv toidulisand ja juuksepalsam, mis minu kõiki tervisenäitajaid jm eelistusi kõige paremini võiks sobida. Ja ta pakkus välja mitu head varianti ning ka paar varianti ... mida üldse olemas ei olnudki. Ehk siis kehtib vana hea tõde: usalda aga kontrolli.

Ühes blogis oli hea kirjeldus, kuidas võiks ChatGPT-sse suhtuda:

“Kuna mulle meeldivad kaheldava väärtusega analoogiad AI-ide kohta, on „Uurimiskratt“… noh, kratt. Ta on väga usin, mitte päris inimene ja mitte täiesti usaldusväärne.” — Simon Willison, Research Goblin

Teine teema on, et kuna AI-d üritavad engagement ja tulu suurendamise eesmärgil kasutajaid rohkem vestlemas hoida (need “Põnev mõte. Kas soovid, et teen sulle teemast detailsema ülevaate?” stiilis küsimused, tuntud ka kui chatbait, mis käis hiljuti Memo uudiskirjast läbi) võivad osad kas väga sügaval augus olevad või lihtsameelsed inimesed langeda täielikult uhhuu-maale. Rolling Stone’is oli hea artikkel sel teemal ja ChatGPT loojad pööravad vaimsetele probleemidele aina enam tähelepanu. Sestap ka mu juhis DoktorGPT-le, et oleks konkreetne, tooks teaduslikke viiteid jne.

Mis rolli AI võiks tervishoius laiemalt mängida?

“Mõte muutub huvitavaks siis, kui sa hakkad kartma seda lõpuni läbi mõelda.” — Nassim Nicholas Taleb, Prokrustese säng

Oma DoktorGPT kogemuse ja valdkonna trendide põhjal ei imestaks, kui mingi hetk tulevikus muutub sedasorti AI nii tavaliseks tervishoius, et tervishoiuasutustel tekib juriidiline kohustus AI-lt second opinion‘it küsida enne lõpliku diagnoosi tegemist. Ilmselt jällegi USA-s enne, sest seal on tervishoiu ja kohtusüsteem erinev meie omast ning võiks soosida sellist lähenemist.

AI kasutamine on arstide seas tundub juba levinud olevat, väidetavalt on OpenEvidence kasutajate seas on suur protsent USA arstidest. Kui ma oma healt sõbralt küsisin, kuidas tema seda üldkirurgina kasutab, ütles ta, et dilemma küsimusi ikka ära ei lahenda, aga sellisele alustavale üldarstile kindlasti hea tööriist. Sotsiaalministeeriumi üritusel rääkisid ka Eesti arstid, kuidas nad ChatGPT igapäevatöös kasutavad.

Hiljuti jäi silma ka artikkel, et AI ei hakka niipea radiolooge asendama ja see on valdkond, mida ennustati juba ammu esimeseks AI automatiseerimise ohvriks. Tuleb välja, et radiolooge on aina enam vaja, sest muuhulgas teeb AI tööd efektiivsemaks, sh ka eestlaste BetterMedicine. Klassikaline Jevonsi paradoksi.

Eestil on siin muidugi tohutu võimalus: meil on digitaalsel kujul olemas kogu rahvastiku terviseandmed JA meil on ka rahva geeniandmed olemas. Ehk teoorias suudaks riik ehitada ennetava meditsiini superlahenduse, mis võtaks aluseks kõigi inimeste kõik terviseandmed ning suunaks neid positiivseid samme (pun intended) tegema: alates sellest, et mida süüa või kas teha zone-2 või jõutrenni, lõpetades sellega, millal neerude veremarkereid üle kontrollida ja eesnärme kontrolli minna. Lühemad järjekorrad (pere)arstidel, varem avastatud haigused ja sellega seoses väiksem kulu tervishoiule. Nortalil on sarnase idee kohta ka hea näide ja white paper.

Kui keegi selle Excel’isse paneks, tuleks tõenäoliselt välja, et selline lahendus oleks no-brainer rahva tervise ja kuluefektiivsuse vaates. Hiljuti ühel kinnisel ümarlaual käies tunnistas üks meie tipp-poliitikuid, et tõesti, rahvastiku vananemise probleem on nii jõhker, et kellelgi pole õrna aimugi, kuidas riik tulevikus pensioni- ja tervishoiukohustusi lahendama hakkab.

Ja edasi?

On veel mitmeid teemasid, milleni ma jõudnud ei ole, aga on lähiaja plaanides. Üks on kindlasti lastele AI projektide tegemine, sest ka nende kohta tekib omajagu küsimusi: alates vastsündinu arenguhüpetest lõpetades 5-aastase külmetuse raviga. Isegi mu beebi uneäpis on juba oma AI, kellelt nõu küsida, seega võiks juba ise universaalsema lahenduse luua ChatGPT-sse.

Teine teema on andmete automaatne edastamine. Apple Health (kell, kaal jm) ja Oura sõrmus võiksid oma andmeid jooksvalt AI-le edastada, et ta saaks ükshetk proaktiivselt soovitusi hakata jagama. Selleks tuli hiljuti ChatGPT-l ka Pulse funktsioon välja. Andmete edastamiseks on aga vaja vibe code‘ida (ehk lasta AI-l programmeerida) lihtne pudin, mis tõmbaks andmeid ühest API-st ja söödaks neid mu AI-le. Midagi 2026. uusaastalubaduseks.

Minule on DoktorGPT toonud igaljuhul omajagu südamerahu, selgust, aidanud tülika tervisemurega ning võimaldanud mitmed tervisenäitajad palju paremaks saada.

Tänud ka kõigile sõpradele, kes leidsin aja selle kirjatüki lugemiseks ja kommenteerimiseks.

Olen nüüdseks 9 kuud elektriautoga sõitnud ja kuna paljud on minult tagasisidet küsinud, mõtlesin oma kogemused põhjalikult kirja panna.

Alustuseks on oluline mainida, et elektriautod on kliimamuutuse teemal olulise positiivse mõjuga, nende keskkonnajalajälg kogu elukaare lõikes (kaevandamisest utiliseerimiseni1) on väiksem kui sisepõlemismootoriga autodel ning see väheneb ajas2. Samas ei saa mainimata jätta, et elektriautod ei lahenda linnades autostumise probeemi ehk nii liikuvuse, müra, turvalisuse kui ka kliima osas on tähtis edendada samaaegselt jalakäiasõbralikke linnu, edendada rattataristut ja investeerida ühistransporti.

Hankisin 2021. a detsembris kasutatud Tesla Model 3 Long Range'i ja seega on mu kogemus piiratud Teslaga, kuigi laieneb paljuski ka teistele elektriautodele.

Head:

• Kodus laadimine on äärmiselt mugav ja minu jaoks üks suurimaid plusse. Mulle üldse ei meeldinud tanklas käimine ja nüüd toimub u 90% laadimistest hoopis kodus3. Kojujõudes panen auto alati seina ning eestlaste tehtud Gridio tarkvara laeb autot ise soodsaima börsihinna ajal.

• Tarkvara on veel teema, mida minu hinnangul enamus autode puhul alahindab — auto on nutitelefon ratastel. Paljud uued autod (sh kallid preemium autod) on tarkvaralt 2006 aasta Nokia tasemel4. See on koht, kus Tesla hiilgab oma väga hea tarkvaraga, mis uueneb iga paari nädala tagant. 9 kuuga on auto tänu uuendustele märgatavalt mugavamaks ja paremaks muutunud.

• Sõidukogemus on fantastiline ja see on kindlasti parim auto, millega ma sõitnud olen. Tänu 4-veole saab ka hakkama talvel Otepääl kinnituisanud teedel sõitmisega ja üle lumevallide ronimisega.

• Elektriautode sõidu teeb veel eriliseks nn ühe pedaaliga sõitmine ehk gaasipedaalilt jala võttes, peatub auto vaikselt ning laeb samal ajal akut (nn regenerative breaking). See nõuab harjumist, kuid lõpus on nobrainer ning säästab ka pidurikettaid, sest kohati on sõite-päevi, kus pidureid ei kasutagi.

• Möödasõitudel jm ei jää üldse hätta, sest kuigi tegemist on pereautoga, siis kiirendus on sportautodega samal tasemel.

• Kuigi auto alghind on kallim, on muud kulud soodsamad: madalam liisinguintress, väiksem hooldus- (elektriautos suurusjärgus 10 korda vähem juppe kui tavaautos) ja laadimiskulu. Kodus Gridio'ga laadides võib kohati täisaku (400-500km) saada mõne euroga, sest elektrimootorid on äärmiselt efektiivsed (M3LR on näiteks 0,16 kWh/km). Et elektri hind võrdsustuks bensiini-diisliga peaks laadima suurusjärgus 600€/MWh hinnaga, mis on röögatult kõrge.

• Ma pole kunagi olnud eriline valjude autode fänn, seega naudin helitut autot. Linnas on sellel pikaajaliselt ka positiivne mõju mürale, sest alla 30-40kmh on elektrikad oluliselt vaiksemad. Suurtel kiirustel pole samas vahet, sest müra tuleb siis rehvidest.

• See pole küll otseselt elektriauto pluss, kuivõrd tavaauto miinus: tossamine. Auto heitgaasid on ohtlikud (kopsuvähk, oht lastele) ja päris imelik (isegi veidi ebaviisakas?) on tavaautoga linnas inimestest mööda sõita ja neid sisuliselt mürgitada. Nagu suitsu tegemine laste ees.

• Elektrikatel on suure sisepõlemismootori, käigukasti jm puudumise tõttu sees märagatavalt rohkem ruumi, sh suurem pagasiruum ja pagasikoht ka kapoti all (nn frunk).

• Kuigi ma olin alguses väga skeptiline, et autos pole sisuliselt ühtegi nuppu ja kogu interaktsioon käib puutetundliku ekraaniga, siis nüüdseks olen ma täiesti harjunud. Võtmeks on siin sujuv kasutajamugav tarkvara *ja* väljaulatuv ekraan, millest saad iga nurga alt käega kinni hoida — nii pole ka augulisel teel probleemi mingi nupu vajutamisega.

• Bussireal sõitmine ja Tartu linnas tasuta parkimine väärivad samuti mainimist.

• Lisaks on autos palju nice-to-have pudinaid nagu Netflix, peeruhäälenupp lapsele jne.

II

Miinustest rääkides peab kõigepealt kummutama põhilist elektriautodega seotud müüti: patarei kestab vaid mõned aastad. See on isegi kummaline, kui paljud tuttavad on küsinud, kas pean 4 aasta pärast aku välja vahetama. Tesla näitel on aku ja mootorite garantii  8 aastat või 192 000 km (oleneb, kumb enne kätte jõuab) ning sõidusolevates autodest on 300 000km läbisõidu puhul on akust u 90% mahtu alles. Vähenemist on, kuid see on väike.

Vead:

• Kuigi talvel sõidab Tallinnast Otepääle ära, väheneb tugevate miinuskraadide ja tuulega range oluliselt. Kogemuse põhjal saab tavapärasest 400-500km'st 300-400km. Praktikas ei viitsi ma (ega mu põis) pea kunagi üle 200km järjest sõita.

• Alghind on elektriautodel ikka kõrgem, kuid see väheneb vaikselt ajas ning mõne aasta pärast peaks elektriauto muutuma soodsamaks. Samas on kõrge alghinna üks põhjustest arvestatav lisavarustus, mis on hinna sees — klaaskatus, kaamerad, püsikiiruse ja sõiduraja hoidja, istmesoojendused ka taga jne, mis on tavaautodel lisahinna eest (nt BMW tuleb sarnase lisavarustuse lisamisel sisuliselt sama hinnaga nagu Tesla).

• Tesla puhul on kindlasti suurim miinus see, et teenindus ainult Helsingis. Positiivse külje pealt tahavad elektrikad jällegi vähem hooldust, kuid siiski on see põhjus, miks mitmed eelistavad Eesti esindusega automarki.

• Elektriautode raskuse tõttu on nendel ka suurem rehvide kulumisest tekkiv saaste. Rehvipuru jõuab omakorda veekogudesse olles oluline mikroplastiku allikas.

III

Elektriautodest ei saa rääkida, kui ei puuduta ka laadimistaristut. Nagu ka paljude teiste rohepöörde teemadega, on Eesti jälle maas: maailmas on 10% uutest autodest täiselektrilised, Eestis ainult 3%5. Samas Hiinas juba 22% ja Norras rekordiline 75%. Kui tuleb rohkem elektrikaid, paraneb ka laadimisvõrk. Või oli see vastupidi?

Isikliku kogemuse põhjal laen ma kodus 90% ajast, kontoris 5% ja ja väljas 5%. Eestis on avalik laadimisvõrk nõrgal tasemel ehk arenguruumi on veel kõvasti: mitmetes olulistes sihtkohtades pole veel ühtegi laadijat, kuid see muutub juba ainuüksi regulatsioonide tõttu peagi. Ka on jabur, et laadimiseks tuleb kasutada operaatorite mobiiliäppe, millest osasid kirjeldab kõige paremini sõna "näss".

Astri Grupi poolt näeme, et avalike laadijate rajamise huvi on väga suur. Ainuüksi meie keskuste ja turgude juures kahekordistub järgneva 6 kuu jooksul laadijate arv ning uutest operaatoritest on pikk järjekord ukse taga. Loodan, et see aitab kaasa natuke ka elektriautode müügi kasvule.

Selline näeb välja rattaga liiklemine Tallinnas. Sõitsin oma tavapärast teed linna suunas ning Pirita kooli, Ranna, turu, keskuse ja lastehoiu kõrval oleval märgistamata ülekäigul sõitis parklast välja pööranud auto mulle otsa ja lendasin üle kapoti otse EMOsse.

Õnneks oli kiiver peas ja peale ITK-s käimist on vasak ranne kipsis (killuga murd) ja parem ortoosis. Lisaks muud väiksemad venitused, sinikad.

Seoses konkreetse kohaga, Pirita ja Tallinnaga laiemalt tekkisid mõned ettepanekud linnaplaneerijatele:

1. Tähistada liiklusmärkidega käidavamad ülekäigud, eriti mis on kooli, lasteaedade, hoidude jm juures. Lisada ka LED valgustus. Tegelikult võiksid uued ülekäigud arvestada ka vaegliiklejatega.

2. Lahendada ülekäigud tõstetud ristmikuna, mis on näiteks Pirita keskuse ees juba olemas. Lääne-Euroopas on see juba tavapraktika, et põhiteega paralleelsed ristmikud on tõstetud. Sellel mitu plussi: auto peab alati aeglustama ning kõnniteel/rattateel/kergliiklusteel liikleja saab sujuvalt üle. Kõik tõuksiga sõitjad või vankriga lapsevanemad, teavad, millest räägin.

3. Pirita rattatee prioriteetses järjekorras valmis ehitada. Arvestades koole, lasteaedu jms, peaks rattatee olema autoteest täiesti eraldatud, et julgeks ka lapsel lasta sõita nt Pirita südamest Pirita Marina juurest algava rattateeni.

4. Rattateid, kõnniteede laiendusi jm vajalikke tee-ehitusi mitte teha elurikkuse arvelt. Arvestades kliima- ja elurikkuse kriisi, on iga puu tähtis. Puudel on ka oluline roll kuumasaarte vähendamisel, mis mõjutab eriti vanemaid inimesi. Seega kui kuskil on ruumi puudu, tuleb leida muu lahendus, kui puuderivi maharaiumine.

5. Mitte kulutama aega ega raha autostumist suurendavatele megaprojekidele nagu seda on Mustakivi tee pikendus. Käsin eelmine suvi ka Mustakivi tee KMH projekti tutvustamisel uurimas, kuidas selline ülikallis suurt metsaraiet nõudev lasteaia kõrvalt läbiminev magistraal Tallinna kliimakavaga kokku läheb. Spoiler alert: ei lähegi. Veel kurb tõdemus ühelt kohalikult sealt tutvustuselt: Rummu teel pole isegi kaetud kõnniteed ehk inimesed peavad seal läbi pori lasteaeda, toidupoodi, ühistranspordile liiklema, aga juba planeeritakse 4-realist magistraali.

6. Kulutama aega ja raha ühistranspordi megaprojektidele: täiendavad hästikonditsioneeritud bussid-trammid ja täiendavad liinid koos üledimensioneeritud peatustega, kus saab iga ilmaga kuiva jalaga bussile-trammile. Kogu bussipark ka elektrifitseerida, mitte jätkata rohe(pesu)gaasiga.

Sama info saatsin ka linnale Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 raames.

Sõitke turvaliselt, kandke kiivrit ja nõudke poliitikutelt turvalist linnaruumi kõigile.

LHV ja Rohetiiger korraldasid rohepöörde teemal seminari, kuhu mind kutsuti rääkima Astri Grupi rohestrateegiast. Põhiline jutt on grupi rohetegevustest, kuid kõnelen ka rohepöörde olemusest, selle mõjudest erinevatele sektoritele (nt kinnisvarale on pigem positiivne mõju, fosiilkütustele pigem … mitte) ja juba käimasolevatest tehnoloogilistest muudatustest.

Viimane punkt on eriti oluline, sest kohati võib tunduda, et “roheline” on pelgalt poliitiline suund, kui tegelikuses on oluline osa tehnoloogiline, st vana tehnoloogia asendumine uue efektiivsemaga. Mis toimus nupu- ja nutitelefonidega, on nüüd toimumas fossiilkütuste ja taastuvenergiaga jne.

Siin on video (alates 1:10:20) ja slaidid.

Roheline Astri Presentatsioon LHV Ja Rohetiiger

5.62MB ∙ PDF file

Download

Download

II

Astri teemadel jätkates ilmub Lõunakeskuse ajakirjas väike lugu minust, kus räägin natuke enda “teekonnast”, müütidest, õppetundidest ja … Jaapanist.

Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage suhtub kirglikult keskkonna- ja roheteemadesse ning usub, et tulevik, mis aitab säästa loodust ja liigirikkust, tagades nii planeedile kui ka inimestele tervislikuma elu, pole utoopia, vaid otsus, mis tuleb vastu võtta.

Rohelisem Elu On Ilusam Silver Hage

277KB ∙ PDF file

Download

Download

III

Mõni aeg tagasi käisin ka Energiaühistu liikmena rääkimas Äripäeva podcast’is kogukondliku taastuvenergia teemal ning nüüd on ÄP teinud ühe saatelõigu, kus on erinevad mõtted ühte kohta kokku kogutud.